Krasnodar - Anapa

Täna 20 Juunil aastal 2018 lendasin Moskvast Krasnodari. UTAiri Boeing 737 oli pungil rahvast täis. Vähemalt pooled reisijatest moodustasid Tšiili vutifännid.

Järgmise päeva  hommikul jätkan teekonda Anapa suunas. Siin Krasnodaris lõikab kuumus nagu nuga sulavõid J  Ainukesteks leevenduseks on kaubanduskeskused, kus kondikad huugavad ja väärtuslikku jahedust toodavad. Kohalikud ootavad pikisilmi nädalalõppu, et siit katlast mere äärde saada.

Kuumus on nii laastavaly mõjunud, et kuulen hallukaid. Neid küll nähakse aga mina kuulen. Kella poole ühe paiku hakkas kuskilt kostma muessini palvehüüd. Nii vähemalt arvasin mina J Kõrvu teritades (sellise kuumaga metsik pingutus) tajusin, et hüüdjaks hoopiski hele naishääl ja meloodiliselt kõlas nagu Celine Dioni Titanicu laulu refrään J

Ettepoole ei julgegi enam mõelda mida kuulma või nägema hakkan………

Kaks ja pool kuud hiljem 1/09/2018 sattus seesma UTAiri  Boeing Sotchis tujutseva ilmataadi meelevalda. Ebaõnnestunud maandumisakti tulemusena sai lennumasin niipalju häda, et tema sõidud on selleks korraks läbi. Reisijatest õnneks keegi surma ei saanud. Arstiabi vajas ainult 18 reisijat. Ainuke kelle jaoks see vaatepilt siinses elus viimaseks jäi, oli keegi kennujaama abipersonalist. Teda vaesekest tabas õnnetust vaadates südamerabandus……..

Rongiga Kasnodarist – Anapasse sõtes sain jutule kohalikega, kes Venemaal valitseva olukorra üle väga rõõmsad polnud. Nende hulgas ka vagunisaatja. Viimane oli tudeng, kes suveks endale rahateenimiseks selle töö peale tulnud. Eks nendelt ma kuulsingi, et 21 km pikkuse Krimmi silla peale kulus 2 ja enam korda rohkem raha, kui maailma kõige pikema 40 km pikkuse peale. Nende jaoks oli see läbikukkumisele mõeldud riiklik reklaamikampaania. See neelab aga siiamaani miljardeid, sest sild ja infra pole valmis ja on tehniliselt ka ebaõnnestunud. Mis sellest edasi saab näitab aeg. Suve alguseks oli sild vaja avada, sest rahvas peab mugavamalt Krimmi saama. Tulevikus peaks sillalt üle saama ka rongiga. Selle valmimine on küsimärgi all, sest mida lähemale mõlemalt kaldalt alustatud silla ehitus jõudis, seda selgemaks sai, et raudtee liiprid ei lähe omavahel kokku. Nihe olevat kogunisti 5 meetrit. Sõduteega pole lugu. Selle saab ilust ära kohandada aga raudtee liipritesse juba jõnksu sisse ei tee. Olgugi, et ilm oli kehva arvan ma et nägin selle koha ära. Ma olin sellest faktist varem kuulnud ja seepärast teraselt vaatasingi J

Anapa on õnnetu linn. Rahvast on siin ruutmeetri kohta kole palju ja  infra on ajast ja arust. Linnast väljasõduks kulus terve tund. Linn ise asub madalikul soode vahel ja siia sisse ja siit välja saab ainult üht maanteed pidi. Sellest need ilmatud ummikud kogu puhkuseperioodi ajal. 

Puhkajate liikumine jala on arusaadavam. Hommikul kõik see mass ühes suunas randa ja pärastlõunal jälle tagasi. Siinsed söögikohad ja pudi-padi poekesed klientide puuduse üle kurta ei saa. Mõned lõbustusasutused on tänavale toonud klientidepüüdjad, kes kõva häälega oma teenuseid reklaamivad ja toredaid allahindlusi lubavaid flaiereid jagavad. Kõige markantsem näide oli naturaalne mustanahaline, kes Lumivalgekeseks oli riiettud. Et asi tõesem paistaks oli mehe nägu valgeks võõbatud.

Bussisõit Anapast Kerchi kestis 2,5 tundi. Plaani järgi pidi see kestma kogunisti 5 tundi. Kuna uued graafikud on ministeeriumi poolt kinnitamata, siis nad nii sõidavadki. Pealegi, ega see sõtmist sega. Peaasi, et kohale saab. Kogupikkuselt peaks teekond olema 110km. ja arvutus näitab, et väga kiire see sõit polnud. Kuna kõik rühivad Krimmi, siis väga suure osa teekonnast moodustasid ummikud. Samuti raskeveokid, mis väga kiirelt ei sõitnud. Nendest möödasaamine oli võimatu, sest vastutulev vool oli takistuseks. Uus 2+2 tee hakkab kuskil kolmandal kolmandikul ja see tegi sõitmise vähe kiiremaks. Konarlik Krimmi saamine on tõeline katsumus ja ränk vaev. Boonuseks saad nõretava hingevärina ja südamepuperduse, et oled sümbolit oma silmaga näinud ja veel sellest üle sõitnud. Igast uuest sillast esimest korda ülesõitmisel tuleb tavaliselt midagi soovida. Minu mõtetes sai bussile nimeks soovunelmate buss. Kellele suvilat, kellele hästitasustatud tööd, kellele konkurendi või ämma surma. J

Nüüd alguse juurde tagasi. Ostsin, siis Anapast pileti. Sõiduõiguse saamiseks oli  turvakaalutlustel vaja passi. Nimi ja dokumendi andmed lisati piletile, et kõik akuraatne oleks. Nalja teeb, et kohalikud kassatädid ei tunne ladina tähti ja oma rumalust ja kohmetus alla surudes paluvad enda nime hääldada. Kuuldu tulemus kantakse ka arvutisse, mis hiljem piletile jõuab. Anapas tuli pilet 3x ümber teha, sest tädi ikõrvakuulmine polnud kõige teravam. Kui dokumendi ja pileti andmed ei klapi , siis sind reisile ei lasta.

Buss millele läksin oli läbisõitev. Sõitis liinil Krasnodar-Simferoopol. Bussile saamiseks on samuti vajalik piletite vastavuse kontroll dokumendiga. Sellega tegeleb reisisaatja, politseinik või võimuesindaja rolli täitev kasakarühma liige. See viimane liikumine on siin väga moes. Tavaliset politseinikust eristab neid ainult peakate. Poliseinikul on see vormimüts kasakatel, aga karakullinahast kauss, mille pealt jookseb lristi läbi 2 punast triipu.

Kui kontrollimine minuni jõudis, läksid politseiniku silmad väga suureks . Näoilme muutus tõsiseks ja mind kaamandati kähku eemale. Alguses läksime bussijaama turvaülema juurde. Tema kabinet, mis bussijaama hoones asus, oli lukus. Arvatavasti ole pealik lõunal või hoopiski kusagil mujal kuuma eest pagenduses. Järgmiseks pandi mind politseiautosse ja sõidutati jaoskonda. Sõidu ajal õledi, et kui kõik korras, siis muretsemiseks pole põhjust. Buss ootab teid ära. Jaoskonnas uuriti mu dokumenti ja migratsioonipabereid. Samuti selgitati rajalt mahavõtmise põhjust  =terrorioht ja jalgpalli MM. Küsiti sõidu eesmärgi kohta. Vastused käes sooviti head puhkust ja mind sõidutati sireenide saatel bussijaama tagasi. Tagantjärele ütlen, et väga viisakas suhtumine.. Ainult et väga närvesööv. Bussijaama ootesaalist läbi kõndides tajusin, kuidas ootajad, mind kaastundlike pilkudega saatsid. Vahepeal olid reisijad bussis ja selgus kurb tõsiasi, et pileteid on müüdud rohkem kui bussis kohti. J See on täiesti tavaline, kus süsteem ei toimi. Mind siis solgutati siia-sinna ja lõpuks kamandati ühelt kohal kaukaasia välimusega mees minema. Mind pandi sinna istuma. Sellele vanamehele organiseeriti kusagilt taburet ja tema sõit möödus vahekäigus istudes. Kõrvalistuja oli väga tänulik naabrite vahetuse üle, sest tolle hais polnud just kõige värskem J

Sillale jõudes oli jälle kontrollpunkt, kus kõik reisijad üksipulgi üle vaadati. Seekord oli minuga kõik korras. See haisev vanamees pidi oma kohaloleku õigsust ja sõidu eesmärki väga pikalt tõestama. Lõppkokkuvõtteks lubati temalgi edasi minna.